tänasest saab liiga kähku homme ja
eilsest liiga kiiresti nädalatagune.
täna olin tubli ja pesin ema auto puhtaks
ning hiljem hakkasin Kivirähi "Mees, kes teadis ussisõnu" lugema.
eile nii tubli ei olnud ja
homme ka ei kavatse vist olla.
vist. vist.
reedel käisin Tartu õhku hingamas.
miljon korda lahe. isegi oodatust meeliülendavam.
ML on alati ülitrippy ja
avastasin, et mul on siiski maailma kõige ägedamad sõbrad, no tõesti.
geniaalsed smugeldamised ja nalja oi kui palju.
sireenitants
ning kleit tahtis miljon korda seljast ära vajuda, haha.
kunagi lubasin, et käsitlen seda
modellimaailma liigpeenet ideaali veidi lähemalt.
kõik on ehk kursis, kuidas a la 4 aastat tagasi mitu
modelli anoreksia tõttu ära surid, kaaludes tol ajal ~44kg.
keegi ei võta seda tõsiselt, kehitatakse vaid õlgu.
25 aastat tagasi polnud olukord kaugeltki nii dramaatiline kui praegu.
keda süüdistada? Kate Mossi, kes oma 'heroin chic' välimusega
modellide tervislikku ellusuhtumist kahjustama hakkas?
disainerid süüdistavad agentuure, kellel on vaid pakkuda peened modellid ning
agentuurid väidavad, et riided on lihtsalt nii väikest mõõtu, et teistele need selga ei lähekski.
ja ühiskond kannatab selle sõja tõttu, palju tüdrukud kodudes põevad ja oksendavad,
kartes teiste halvakskiitu.
ja tulevik on ettearvamatu. kunagi ei tea, mis peaks nüüd
järgmisena moemaailmaga juhtuma. ja kas üldse muutubki.
paigalseis pole välistamatu.
äö.
0 võttis sõna.:
Post a Comment