.-z

homme on aeg Tartusse suunduda, jäädavalt. oh kooliaeg, once again.

what's the point of looking like a cop on the beach?

ahjajajah, Klaxons ja Interpol lekkisid,
oh happy days!!!

robotaanika.

igatahes. jah. kuues kuni kaheksas sai Kaberneemel oldud ja head muusikat kuulatud.
üllatavalt palju lebotatud ka, aga samas võrdlemisi palju erinevate individuaalidega suheldud.

õppisin seda, et alati tasub veelgi suurema kambaga sellistele üritustele minna,
seltsis segasem.
ning ka seda, et kui liiva alla maetakse, ei saa ühe külje peale toetuda --
see sureb ära mõne aja möödudes.

Intermetric ja c.o.u.g.h oli tore; Tallinn Daggers iseenesestmõistetavalt.
palju häid emotsioone, mitmeid häid mälestusi.

järgmine aasta siis uuesti. :-)

    

du du du du du, nowhere to run to.

i swapped innocence for my pride.

    

issand kui sürr.

ma lükkasin massive attack - "paradise circus" loo peale,
võtsin blogger'i dashboardi lahti ja hakkasin uurima, kes
minu jälgimisalustest viimasel ajal midagi
kirjutanud on.
ja siis
l o e n lihtsalt SOFI postitusest neidsamu loo sõnu, mis
just-just käivad.
niiiiii sürr, riiiiiliii.

robotaanikast pean ka veidi pajatama, ei ole ära ununenud, jahjah.

cxz.

issand, ma pean homme hommikul 5:50 bussiga juba siit lahkuma, et 6:32 rongile jõuda.
arvestades, et olen iga õhtuööhommik 4-ni üleval.. kuidas see üldse võimalik saab olema?!

elu on vahel nii läbinähtav seebiooper.

nii v naa.

oioioi, Laika Virgin'i  "Nähtamatu" muutub iga kuulamisega vaid paremaks.

ükskaks.

ma pean ka vahel midagi veidrat soovitama - click me.

(auk, kust) leiab ununenud asju.

ma arvasin, et august tuleb lihtsalt-istumise-kuu,
aga ikka leidub üritusi, millele minna,
ning kohti, mida külastada.

tegelikult meeldiv, apaatia on nõme.

tahan kõike, mis on hea.

yummy.

teate vist ise ka, et Interpol'i uus album tuleb septembris, ja?

last of the day.

ooh, sixth is a go-go!

we are living at the best possible time. really.

ja lähen joon coca-colat.

eat less.

i've been studying my whole life
so it would be impossible to stop now.

..like chains that don't feel like chains.
or food for thought that makes us think in such a natural way.

yeah.

i'll never break free.
i'm just a part of the concept.

-
(ma ei osanud eesti keeles oma mõtteid väljendada.)

oleme vaid ausad

ja kõik muu hea lisandub ehk iseenesest.

i won't dance.

nii. ma olen ploogimist edasi lükanud se'st ajast saadik, mil välk kuskile kaablisse v ühendusse sisse lõi ja kõik katki tegi. nii telekad kui arvuti.
internetti pääsemine oli komplitseeritud, aga mitte midagi ületamatut.
see oli niisiis juuli keskpaik.

mis pärast seda sai?
käisin Tartus, käisin Tallinnas (mimicry'd ning byuki't kuulamas),
avastades, et viimane on ikka nii-nii mitte minu maitsele vastav linn. kui ma oleks kohustatud seal
elama, siis kuidagi saaks hakkama muidugi,
aga vabatahtlikult sinna just ei soostuks minema --
nii industriaalne ja
hullumeelseimates kohtades on sõiduradade arvuks number kuus.

kinos käisin ka´´

ja samas kui vanalinnas olla, tekib küll soov sealt mitte lahkuda: nii palju avastada,
head kohad ühe käe sõrmedele ei mahu.

aga muidu, Tartu on südames, mis muud.

-

nüüd on võimalik nädal aega lihtsalt õhku hingata ja
siis tuleb Robotaanikale minna. can't wait, no tõesti.
tõotab tulla tore, saab nalja teha.
ja head muusikat näeb. (jah, silmadega.)

-

aga what else?

oh, õigus, ma vist pole poole sõnagagi sügist maininud.
seega, trummipõrinat palun --

-- jah, ma lähen ülikooli. ning geenitehnoloogiat õppima, keda täpsemalt huvitab. vot.

-

nüüd on kell jälle nii palju, et vaid mõned üksikud on üleval ja
vaadates aknast välja näevad päikesetõusu.
teised jäävad sellest ilma.

kuid ega see polegi midagi harukordset,
see on nähtud ja ei suuda just millegagi üllatada.
päikesevarjutus oleks juba teist laadi something-something.

und pole; kuid miks ei ole?
vaevab mõte se'st nii kole.

-

tähtsaimad asjad jäävad alati mainimata.

-

Pia Fraus'i kuulan hetkel.