"Küsimus: kuidas teha nii, et aeg kaotsi ei läheks?

Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses.

Mis viisil?

Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..."

A. Camus "Katk" (lk 24)

kirjandiaeg!

            
mis uut?

- kooli lõpuni on 6 nädalat,

- kolisin vahepeal,

- blöä.

avastasin, et ma olen haridussüsteemis liialt ahelais 

ise teadmata, mis ma peale peaks hakkama

v mis suunas liikuda.

&& it does suck. 

        

naljakas, 

kuidas asjad, mille suhtes
kuskilt tugevad negatiivse meelestatusega eelarvamused on tekkinud,

suudavad üüratult heast küljest end näidata

ja eelnevad uskumused pea peale pöörata.

praegusel juhul ma ei mõtle küll inimesi, kuigi vahel

on ka 

sääraseid juhtumisi, jep.

aga harvem.

ja kui

ma peaks Radiohead'i uusima kohta midagi ütlema,

then it would go something like: 

Raadiopea kaheksas ja ühtlasi ka kaheksalooline uus heliteos hõlmab endas suuresti kollektiivi kompromissitut elektroonilist lähenemist muusikale (vt ka „Kid A“ & „Amnesiac“) ning sai endale pealkirja ühe Suurbritannias asuva tammepuu hüüdnime järgi, mis on väidetavalt 1000 aastat vana. Kui esimene pool albumist on rütmiline ja erinevate trummiklõbinate rohke, siis teise poole pealt leiab vastukaaluks melanhoolsemat sorti klaveri ja akustkitarri ballaade. Esmakordsel otsast lõpuni kuulamisel võib jääda pinnapealne mulje ning et Thom Yorke'i selgelt eristuv falsetivõtmes hääl suudab vaid heli "meeooaw" produtseerida, kuid pärast mitmendat korda kuulamist selgub, et kogu näiline kaootilisus on tegelikult sügavalt kaalutletud ja läbimõeldud harmooniatulv. 

Kuigi plaat on kõige tugevam tervikuna, võib ühe tipphetkena siiski ära mainida esiksingli „Lotus Flower“, millel eksisteerib reaalne refrään ning mis on oma lüürikalt, meloodialt ning üleminekutelt ääretult geniaalne rada.

küsimus

              
pole nii väga selles, mida ma kirjutada

sooviks, 

vaid selles, mida teised näha ja lugeda tahavad.

minu pea on tühi juba pikemat aega. nagu näha.