õõh,
palavus on kohati hingemattev.
samas päevitada on täiesti tore ja
teine meeldiv aspekt on see, et võimalikult vähe hilpe selga võib visata.
muidu olen taaskord unetu -- vaatan seriaale ja mõtlen tuleviku peale.
varsti loodan magama jääda ja
siis hommikul saab jälle suure hurraaga end kanali äärde päikese alla sättida.
ning seekord võtaks südametunnistuse häält ka kuulda ja
tegeleks bioloogiaga ka, mhm.
note to self: võta päikesekreemi kaasa.
another note to self: võta ajaloo osas ka midagi ette.
kui peaksin viimased päevad kuidagi kokku võtma, siis
oleks märksõnaks vist tegevusetus.
tundub küll, nagu oleks pidevalt liikumises, aga
seda on vist vaid mu mõtted ja ideed,
mitte ma ise per se.
fantaasialennukus on kiiduväärt omadus, aga
reaalsus vajab mind viimasel ajal rohkem.
v oleks "vajab" selles olukorras ehk liiga tugev sõna.
õigemini ütleks, et reaalsusel ja argipäeval on mind raske ignoreerida.
ja need tunded on vastastikkused.
0 võttis sõna.:
Post a Comment