20100507

lonely sound.

blogimine on nii keeruline.
alguses arvasin küll, et "ah, registreerun ära ja hakkan iga päev mingeid
random postitusi üles viskama", aga
ooh, kui ränk eksimus see oli.

tuleb välja otsida sobiv kujundus,
sobiv font,
sobiv värvigamma.
ja see on juba üpriski frustreeriv, no tegelt ka.

tegin selle konto juba nädala alguses ära ja
kavatsesin koheselt täitma hakata, aga koleda väljanägemise pärast
ei tõmmanud nii väga. sorrü.

aga muidu, jah. blogspot on teemaks vist.
wordpressis kiskus masendavaks. kui '08. aasta novembrist saadik
pidevalt oma mõtteid üles lükata, siis
kisub asi lõpuks ikka väga nutuseks, trust me.
ja lõppes asi nii, et ma ei tahtnud enam üldse sinna minna. minevik jääks vaid kummitama.
it always does, aga siiski. selline rusuv tunne oli, et isegi postitusi tehes peab
kõik perfektne olema. suur täht, kirjavahemärgid, kõik. sest niiviisi oli juba poolteist aastat olnud
ja naljalt seda kõike ei muuda. ju. või?

ma ei tea. nii palju mõtteid on vahepeal kogunenud, aga notepadi ju neid
ometi kirja ei pane ja
kõike kõigile ei kuuluta. ega internet ka parem variant idee poolest pole.
aga vähemalt olen nüüd oma tausta üle uhke.
ja tunnen end veidike kergemini lausa. vau.

teadsite, et kui sõnas "esiteks" tähti ümber tõsta, saab sellest "teiseks"?


0 võttis sõna.:

Post a Comment