robotaanika.

igatahes. jah. kuues kuni kaheksas sai Kaberneemel oldud ja head muusikat kuulatud.
üllatavalt palju lebotatud ka, aga samas võrdlemisi palju erinevate individuaalidega suheldud.

õppisin seda, et alati tasub veelgi suurema kambaga sellistele üritustele minna,
seltsis segasem.
ning ka seda, et kui liiva alla maetakse, ei saa ühe külje peale toetuda --
see sureb ära mõne aja möödudes.

Intermetric ja c.o.u.g.h oli tore; Tallinn Daggers iseenesestmõistetavalt.
palju häid emotsioone, mitmeid häid mälestusi.

järgmine aasta siis uuesti. :-)

    

du du du du du, nowhere to run to.

i swapped innocence for my pride.

    

issand kui sürr.

ma lükkasin massive attack - "paradise circus" loo peale,
võtsin blogger'i dashboardi lahti ja hakkasin uurima, kes
minu jälgimisalustest viimasel ajal midagi
kirjutanud on.
ja siis
l o e n lihtsalt SOFI postitusest neidsamu loo sõnu, mis
just-just käivad.
niiiiii sürr, riiiiiliii.

robotaanikast pean ka veidi pajatama, ei ole ära ununenud, jahjah.

cxz.

issand, ma pean homme hommikul 5:50 bussiga juba siit lahkuma, et 6:32 rongile jõuda.
arvestades, et olen iga õhtuööhommik 4-ni üleval.. kuidas see üldse võimalik saab olema?!

elu on vahel nii läbinähtav seebiooper.

nii v naa.

oioioi, Laika Virgin'i  "Nähtamatu" muutub iga kuulamisega vaid paremaks.

ükskaks.

ma pean ka vahel midagi veidrat soovitama - click me.

(auk, kust) leiab ununenud asju.

ma arvasin, et august tuleb lihtsalt-istumise-kuu,
aga ikka leidub üritusi, millele minna,
ning kohti, mida külastada.

tegelikult meeldiv, apaatia on nõme.

tahan kõike, mis on hea.

yummy.

teate vist ise ka, et Interpol'i uus album tuleb septembris, ja?

last of the day.

ooh, sixth is a go-go!

we are living at the best possible time. really.

ja lähen joon coca-colat.

eat less.

i've been studying my whole life
so it would be impossible to stop now.

..like chains that don't feel like chains.
or food for thought that makes us think in such a natural way.

yeah.

i'll never break free.
i'm just a part of the concept.

-
(ma ei osanud eesti keeles oma mõtteid väljendada.)

oleme vaid ausad

ja kõik muu hea lisandub ehk iseenesest.

i won't dance.

nii. ma olen ploogimist edasi lükanud se'st ajast saadik, mil välk kuskile kaablisse v ühendusse sisse lõi ja kõik katki tegi. nii telekad kui arvuti.
internetti pääsemine oli komplitseeritud, aga mitte midagi ületamatut.
see oli niisiis juuli keskpaik.

mis pärast seda sai?
käisin Tartus, käisin Tallinnas (mimicry'd ning byuki't kuulamas),
avastades, et viimane on ikka nii-nii mitte minu maitsele vastav linn. kui ma oleks kohustatud seal
elama, siis kuidagi saaks hakkama muidugi,
aga vabatahtlikult sinna just ei soostuks minema --
nii industriaalne ja
hullumeelseimates kohtades on sõiduradade arvuks number kuus.

kinos käisin ka´´

ja samas kui vanalinnas olla, tekib küll soov sealt mitte lahkuda: nii palju avastada,
head kohad ühe käe sõrmedele ei mahu.

aga muidu, Tartu on südames, mis muud.

-

nüüd on võimalik nädal aega lihtsalt õhku hingata ja
siis tuleb Robotaanikale minna. can't wait, no tõesti.
tõotab tulla tore, saab nalja teha.
ja head muusikat näeb. (jah, silmadega.)

-

aga what else?

oh, õigus, ma vist pole poole sõnagagi sügist maininud.
seega, trummipõrinat palun --

-- jah, ma lähen ülikooli. ning geenitehnoloogiat õppima, keda täpsemalt huvitab. vot.

-

nüüd on kell jälle nii palju, et vaid mõned üksikud on üleval ja
vaadates aknast välja näevad päikesetõusu.
teised jäävad sellest ilma.

kuid ega see polegi midagi harukordset,
see on nähtud ja ei suuda just millegagi üllatada.
päikesevarjutus oleks juba teist laadi something-something.

und pole; kuid miks ei ole?
vaevab mõte se'st nii kole.

-

tähtsaimad asjad jäävad alati mainimata.

-

Pia Fraus'i kuulan hetkel.

echoes.

vahepeal on küll mitu asja juhtunud, aga hetkel ei hakka ma neid lahkama;
lisan vaid uue Klaxons'i vidjo.

year|

2035, we'll see about that.

flashHhover.

otsisin jahutamiseks pilte Alaskast ja Arktikast ja

oiiiiiiiiiiiiiiiii.

 sellisele asjale tahaks kindla peale pai tehaaa-a.

luban!

..et võtan päeval piltide ja vidjodega midagi ette.

(30.06-04.07)

sense none made.

ma kuulan viimasel ajal liiga palju ebakarjumist. just avastasin.
mingi indie ja electro ja shoegaze on täiesti igapäevase rutiini vallutanud.

mitte, et tahaks lihtsalt vinguda. kuid see tundub liiga mitteminulik.
kui just nii ranget sõna kasutada.

mõtlesin hetkeks, et miks ma ei maga, aga
kohe meenus see h u l l palavus, mis Eesti suve küll oma kohalolekuga õnnistab,
aga mis tavainimesed ikka no väga turri ajab.
nagu vastukarva paitamine. nagu.. see on
üks halvimaid võimalikke asju. üldse.

siinkohal olen õnnelik (random), et
23. augustil Klaxons'i uus album ilmub. jahhaa.
can't wait, üpriski.

singellugu on juba olemas. tundus küll laivis esitatuna kuidagi
more lively - (if there's such a phrase) -
aga tundub olevat täpselt selline, mis 'Myths of the Near Future' teemat
sujuvalt jätkaks.
we'll live; we'll see. right?

-

tahtsin veel midagi tarka kirjutada, aga
nüüd on juba meelest läinud.
ja üleüldse loobin sõnu tuulde lihtsalt. v kirjutan. jah, kirjutan. midagi muud ma kunagi ei teegi, kui vaid kirjutan.
ning see on mind palju mõjutanud ka.
avastasin eile, et ma olen ikka ko-hu-ta-valt külm teiste suhtes.
nagu. nii palju, et iseendal tekib ka kerge hirm juba, et
mis niiviisi edasi peaks saama. nii minust kui suhetest teiste individuaalidega.
sest suhted on tähtsad.
lihtsalt vahetevahel arvan, et mul on suva ja teisteta ongi parem. v tunnen, et ma ei vaja mitte kedagi enda kõrvale.
ja ma unustan h o o l i d a.
see ei tule mul sama naturaalselt kui hingamine.. mis teeb mind ennastki kurvaks.

ma olen harjunud, et minust tüdinetakse.
ja ma üritan neid oma endi mängus lüüa.
erandeid ma ei tunne.

-

kui tähed oleks sõnad, saaks neist välja lugeda kõik maailma tarkused.

-

kui suitsetamine rahustab väidetavalt närve,
then maybe i
should take up the hobby myself.

-

it's time to go. lock right out.

shadowplay.

"mina ja muretu? mitte kunagi."

kannaks Ahja oma hiljuti avastatud kohtade nimekirja.
i never thought this day would come;
vähemalt mitte veel paar kuud tagasi.

-

pikalt kodunt eemal olla, siis tundub alati nii võõras siia naasta.
midagi pole muutunud küll, aga
tunnen lärmist puudust.
nagu tõesti. siin on nii vaikne ja flegmaatiline kõik.
mujal liiguks elu nagu veidigi kiiremini.
or is it all just illusions, vahet ei ole.

võtsin Tartu raamatukogust mitu-mitu head teost, millega aega tappa.
Ellis ja Sartre ja McEwan to name a few.
ja lisaks on üle 20 filmi ka arvutis, mis kõik mu tähelepanu pälvida sooviks. aga küll jõuab.

hetkel edasise suhtes plaane ei ole.
tuleb kuidagi oodata ja vaadata ja mõelda.
ja oodata.
ja oodata.
sügist täpsemalt.

-

we always hurt the ones we love m o s t.

&5

hilisöö ja hilismõttetus.
keeruline ja rahutu,
tulevikuplaanid pole selged.

elan vaid nädala kaupa.

eks.

digitalism - "pogo"

ogop

lameduse tipp.
olin kõik bioloogiale panustanud ja
obv tuli tulemus liiga kehv.

palju õnne mulle, ma olen ikka super.

õä

tahaks olla su mittekeegi.

-

perfektsus on tegelt mittemiski kui vaid pettekujutelm ja
me ei oska ise ka objektiivselt millessegi suhtuda.
isegi siis, kui üritame ja sellesse usume.
mingi asi võiks kõik senised
tõekspidamised pea peale pöörata ja
maailma muuta.

kõik võiks muutuda. k õ i k.

-

aga tõsisemalt mõeldes
olen lihtsalt liiga egoistlik.
miks peab ümbritsev muutuma, kui palju
realistlikum oleks see, et ma ise lihtsalt teen seda.

suhtumine,
suhtumine,
suhtumine,
vahtimine.

-

ma ei tea, mis on õige v vale.
samas tegelt on kõik vist.. hästi?

eks
eksa
eksamitulemused selguvad veel millalgi,
enne seda saan nädal aega Bulgawryas olla ja
muretust tunda.

muretus, pilditus.

mõtlesin, et tuleks
ringi käia siinmail ja midagi kaamerasilma ette otsida, aga
pole üldse mahti leidnud.
kõik tundub nii hall ja imelik siin,
õue ei kisu ka absoluutselt.

jääb endalegi mulje, nagu vastikult ja tõbraslikult
antisotsiaalne oleks.
kahe otsaga asi, MSNi olen ma ju enamiku aja päevast
sisse logitud..

-

worlds & dreams.

tänasest saab liiga kähku homme ja
eilsest liiga kiiresti nädalatagune.

täna olin tubli ja pesin ema auto puhtaks
ning hiljem hakkasin Kivirähi "Mees, kes teadis ussisõnu" lugema.
eile nii tubli ei olnud ja
homme ka ei kavatse vist olla.
vist. vist.

reedel käisin Tartu õhku hingamas.
miljon korda lahe. isegi oodatust meeliülendavam.
ML on alati ülitrippy ja
avastasin, et mul on siiski maailma kõige ägedamad sõbrad, no tõesti.
geniaalsed smugeldamised ja nalja oi kui palju.
sireenitants
ning kleit tahtis miljon korda seljast ära vajuda, haha.

kunagi lubasin, et käsitlen seda
modellimaailma liigpeenet ideaali veidi lähemalt.

kõik on ehk kursis, kuidas a la 4 aastat tagasi mitu
modelli anoreksia tõttu ära surid, kaaludes tol ajal ~44kg.
keegi ei võta seda tõsiselt, kehitatakse vaid õlgu.
25 aastat tagasi polnud olukord kaugeltki nii dramaatiline kui praegu.

keda süüdistada? Kate Mossi, kes oma 'heroin chic' välimusega
modellide tervislikku ellusuhtumist kahjustama hakkas?
disainerid süüdistavad agentuure, kellel on vaid pakkuda peened modellid ning
agentuurid väidavad, et riided on lihtsalt nii väikest mõõtu, et teistele need selga ei lähekski.
ja ühiskond kannatab selle sõja tõttu, palju tüdrukud kodudes põevad ja oksendavad,
kartes teiste halvakskiitu.

ja tulevik on ettearvamatu. kunagi ei tea, mis peaks nüüd
järgmisena moemaailmaga juhtuma. ja kas üldse muutubki.
paigalseis pole välistamatu.

äö.